Kes teevad mustale sõstrale kahju? 8 kahjustajat

Väino Eskla

Soojad talved on kahjuritele andnud tuult tiibadesse. | Shutterstock

Põõsaste kasv sõltub suuresti mullalõimisest ja -niiskusest, väetamisest, ümbritsevast taimestikust, maaväljadest. Haiguste ja kahjurite puhangud on aastati üsna erinevad. Järjestikused sula maaga talved on olnud lume all talvituvatele kahjustajatele eriti heaks kasvulavaks.

* Sõstra-pahklest on kahtlemata suurim pahategija. Sellest kahjurist on küll aastakümneid räägitud, kuid ikka tuleb ta esiplaanile seada, sest üsna paljud märkavad kahjustust hilja või ei oska ära tunda.

Oma kogemuste põhjal võin öelda, et koduaias saab seda kahjurit siiski vaos hoida. Selleks tuleb juba hilissügisel ja kevadtalvel ebaloomulikult ümaraks paisuvad pungad ära korjata ja põletada, kolmas kord tuleb põõsad üle vaadata enne lehepungade avanemist.
Kindluse mõttes võiks põõsastele veel vahetult enne õitsemist pilk peale visata, sest muidu pääsevad lestad varem kahe silma vahele jäänud avanemata pungast maailma vallutama. Nii igal aastal toimides saab pahklesta arvukust kontrolli all hoida. Kui kahjustust avastades on juba terve põõsas nakatunud, siis on tihti mõistlikum see üldse hävitada.