Küllap on nii mõnigi lemmikloomasõbrast lugeja netiavarustes rännates sattunud videole, kus suur koer põõnab põrandal külili, koivad sirgu. Ühtäkki hakkavad ta esi- ja tagakäpad ühes rütmis kiiresti liikuma nagu galopihobusel. Mõne hetke pärast kargab koer nagu ussist nõelatud püsti ning jookseb edasi – kahjuks ninaga otse vastu seina. Küllap nägi unes kellelegi järelesilkamist või põgenemist ja jätkas seda ilmsi.
Suur varvas võimleb
Eelmises unesegaste ööde loos jutuks olnud uneskäija ehk kuutõbine läheb voodist välja rändama, unesliigutaja aga tegutseb teki all, kuid samuti sõba silmal. Kord rääkis üks naine, et kui tema mees nooruses tuletõrjesse autojuhiks läks, hakkas ta pedaale sõtkuma ka öösel voodis, nii et hommikuks oli tekk aina jalutsis kägaras. Kui aga maalt teismeline vennapoeg linna külla tuli, kõigutas too selili magades enne ärkamist pikalt ja pidevalt pead nagu paati – vaat et padjapüür kulub viledaks!
"Pea korduv ringitamine või kõigutamine on üht tüüpi unes liigutamise häire," kostab kuuldud seikade peale unearst Heisl Vaher. "Valdav osa liigutushäireid une ajal on aga jalgades ja kätes. Uneuuringul on selgelt näha, kuidas korrapäraselt liigub edasi-tagasi näiteks ainult suur varvas või jalalaba. Samamoodi võib inimesel regulaarselt liikuda jalg põlvest: kõveraks ja sirgeks, kõveraks ja sirgeks... Need ei ole lihasetõmblused, mis on juba muu häire."
Dr Vaher ütleb, et unes aeg-ajalt enda liigutamine on täiesti normaalne, ent kui ühesugused liigutused aina korduvad, hakkavad need ühel hetkel und segama. "Uneuuringuid tehes näen sageli seda, et jäsemete regulaarsete liigutuste ajal võib inimesel tekkida tugev unehäire. See tähendab, et sügavat und, mille ajal peab ta ennast välja puhkama, jääb öö jooksul järjest vähemaks."
Üks süüdlasi rauapuudus
Imelik, mis öösel suure varba võimlema paneb? Alati ei viitsi päeval isegi väikest varvast liigutada. "Eks siin võib olla mitu põhjust. Näiteks tuleb see jäsemete perioodilise liigutuse häirest," ütleb tohter. "Selle vastu kasutame sageli samasugust ravimit nagu parkinsonismi vastu. See aga ei tohi inimesi ära hirmutada: ravim on küll sama, kuid parkinsonismi ei ole ja doos on oluliselt väiksem – seega toime täiesti erinev. Raviga mõjutame kindlaid ajupiirkondi, mis perioodilisi liigutusi pärsivad."
Dr Vaher nendib, et säärane liigutushäire võib johtuda ka rauavaegusest kehas, näiteks rasedatel. Sel juhul on tohtri soovituse järgi lihtsalt tarvis rauda juurde võtta.
Tahtmatu võimlemine magades, mida ise ei märka ega mäleta, teeb kaasmagaja öö põrguks. Ja kui ka võimleja ise korralikult sügavatesse unedesse laskuda ei saa, on temagi öö ja järgmine päev rikutud.
"Sellised inimesed tunnevad end hommikul väsinu ja unisena. Ilma uneuuringuta selle täpset põhjust teada ei saa," ütleb tohter. "Miks meil on uneuuringul peal ka jäsemeandurid? Ikka selleks, et need mõõdaksid ära ka käte-jalgade liigutused. Ja siis näemegi, et need korduvad liigutused võivad olla sagedased, isegi umbes viiesekundise vahega. Andurid näitavad ära sellegi, kas perioodilise liigutuse häireid on mujal – neid võib olla kogu kehas."
