Oluline on lähtuda nii töö iseloomust, -keskkonnast, enda füüsisest kui ka mitmetest teistest nüanssidest. Tööriiete puhul on kõige tähtsam nende mugavus konkreetse töö tegemisel.
Kui inimene külmetab, higistab või tunneb ennast muul moel tööd tehes ebamugavalt, mõjutab see keskendumist ja suurendab riske tervisele. Mugav ja töö jaoks sobiv riietus seevastu parandab enesetunnet ja tõstab töö efektiivsust.
Tihti arvatakse, et õige ja nõuetele vastav tööriietus on oluline vaid professionaalidele ‒ näiteks elukutselistele ehitajatele ja metsatöölistele. Selline suhtumine võib paraku valusalt kätte maksta, sest tervis võib täpselt samamoodi ohtu sattuda ka oma kodus ehitades või oma metsas küttepuid tehes.
Traksid ja püksid
Õige tööriietus sõltub paljuski töötegemise asukohast – õues või sees, niiskes või kuivas, tuulises või umbses paigas. Kui tööd tuleb teha pikalt õues, peaks riietus olema kihiline ja spetsiaalsete tööriiete alla peab jääma ruumi ka alusriietele. Samas ei tohi riideid valida liiga suuri ega liigsete lisadetailidega, sest paljud tööõnnetused saavad alguse riiete kinni- või vahelejäämisest. Üldiselt soovitatakse nii õues kui tuuletõmbuse käes töötajatele traksidega pükse, sest need hoiavad seljahädad eemal.
Teisalt leidub inimesi, kelle õlgadele teevad traksid liiga ‒ siis tuleks valida kas vestpüksid või tavalise värvliga püksid. Riiete valikul tuleb kuulata professionaale, aga lähtuda ka enda isiklikust mugavusest. Tööpükste puhul on oluline ka materjal, eriti kui töötatakse välitingimustes või masinatega. Näiteks metsas saega töötamiseks võib soetada spetsiaalsest tekstiilist riided, mis peatavad sae töö kohe, kui neisse sisse lõigata.
Pükstest ülespoole saab omakorda valida ilmast lähtuvalt kas fliisi, kile- või talvejope. Võtmesõnadeks on hea hingavus ja riiete kergus, sest higisena ja väsinuna tööd tehes tuleb enamasti aastate pärast erinevate tervisehädadega lõivu maksta.
Kindad kätte!
Kindad ei ole olulised ainult talvel ja õues, neid tuleks kanda enamike tööde puhul. Statistiliselt juhtub suur osa tööõnnetustest just kätega, mida ohustavad nii mustus, niiskus, vibratsioon, muljumine kui ka erinevad ained, näiteks kemikaalid. Tööd tehes on oluline vältida lõikehaavu ja söövitusi ning närvi- ja veresoonte kahjustusi, mistõttu tasub õigetesse töökinnastesse investeerida.
Sisuliselt on iga töö ja töökeskkonna jaoks olemas oma kinnas. Kuna kindad on hinnaklassilt riiete ja jalanõudega võrreldes soodsad, ei tasu ehitada metsakinnastega kuuri ega langetada lihvimiskinnastega metsa.
Peenema näputöö tegemisel on väga oluline puutetundlikkuse säilimine, et mitte endale viga teha ja tööd untsu keerata. Kinnaste valmistamisel kasutatakse väga erinevaid materjale, näiteks nahka, puuvilla, aga ka sünteetilisi tekstiile. Tihti kombineeritakse ühes kindapaaris ka erinevaid materjale, mis võimaldab kasutada mitme tekstiili kasulikke omadusi koos.
Puuvilla plussiks on hea hingavus ja mugavus, samuti ei tekita puuvill staatilist elektrit. Nahast kinnaste puhul kasutatakse nii sea-, looma- kui kitsenahka. Viimast soovitatakse töökinnaste puhul kõige enam, sest tegu on õhukese, aga samas väga vastupidava materjaliga. Loomanahk on seanahast omakorda mõnevõrra tugevam, seanaha plussiks on seevastu hea hingavus.
Kindaid tehakse ka näiteks PVC-st, mis säilitab elastsuse ka külma ilmaga, neopreenist ja nitriilist, mis kaitsevad erinevate määrdeainete ja õlide eest, ning lateksist, mis on hea haarduvusega ja elastne. Seega tuleb kinnast valides vaadata, kas töö iseloom nõuab õhukest ja peenmotoorikat võimaldavat kinnast või hoopis vastupidavat ning niiskuskindlat töökinnast. Igal juhul on oluline, et käed ei hakkaks töö ajal higistama, seetõttu tasub võimalusel eelistada naturaalsest materjalist töökindaid.
