Peamised energiaallikad tomatis on suhkrud ja orgaanilised happed. Suhkrutest on tomatis glükoos ja fruktoos. Orgaanilistest hapetest on enamuses sidrunhape, vähem on õunhapet ning veidi ka merevaik- ja viinhapet.
Tomat on üks väikseima energiahulgaga aedvilju, kuid rikkalik karotenoidide ja mitut liiki bioaktiivsete pigmentide poolest ning ühtlasi suure antioksüdandisisaldusega toit. Ilusa punase värvi annavadki talle antioksüdandid: pigment lükopeen ja beetakaroteen ning flavonoid kvertsetiin. Mida küpsem on tomat (hea, kui päikesevalguses küpsenud), seda rohkem lükopeeni sealt leiab.
Üks tomat päevas annab vajaliku kaaliumi, fosfori ja raua. Naatriumi on tomatis vähe, kuid kasulik on seegi. Mikroelementidest leidub tomatis veel vaske, tsinki, seleeni, joodi ja fluori. Tomatis on ka E- ja K- vitamiini ning C- ja B-rühma vitamiine. Teatavasti on kõige parem saada kõiki vajalikke aineid looduslikus kombinatsioonis ja selle poolest tuleb tomatit kõrgelt hinnata – tomat hoiab ja tugevdab tervist.
Palju tomateid ja teisi lükopeeni sisaldavaid juur- ja puuvilju söövad inimesed saavad palju harvem insuldi kui need, kes söövad neid harva või üldse mitte, tehti kindlaks Ida-Soome ülikoolis läbi viidud uurimuses.
Lükopeen on antioksüdant, mida sisaldavad punased juur- ja puuviljad. Eriti rohkelt on seda tomatis. Lisaks veel kibuvitsamarjades, arbuusis ja verigreibis. Isegi ketšupist saab lükopeeni.
Rasvlahustuva vitamiinina imendub lükopeen kõige paremini kuumutatud toidust, kus on ka õli, nagu näiteks pastakastmest.
