Multšist võib olla suurt abi, ent samas tüli – see sõltub sellest, kas aed on muutumises või lõplikult valmis, kus taimi teise kasvukohta ei istutata.
Kas, missugust multši ja millistes istutusalades eelkõige kasutada?
Vastab Katrin Maask, maastikuarhit
Kivijugapuu toob aeda põnevaid värve ning põõsad püsivad mõistlikes mõõtudes.
Kivijugapuu (Podocarpus) liike on lõunapoolkera troopikas loendatud kokku 106. Neist paljud kuuluvad Eestist hulga soojemate talvedega 8.–11.
Kogukal idakuusel on toredaid väikesekasvulisi sorte, millega tuua aeda igihaljaid pilgumagneteid.
Ükski ontlik aed ei saa läbi ilma okaspuudeta. Paraku kipub kaalukas enamik neist kasvama suuremaks, kui oskasime arvata.
Igihalja lehestikuga kolhise luuderohtu on aias lihtne pidada ja tal on ilusaid sorte.
Aastate edenedes olen hakanud ronitaimedesse suhtuma üha suureneva umbusuga.
Meie ainsal looduslikul männiliigil on tore valik ilusaid sorte, kelle pärast ei pea talvel muretsema – külm ei tee neile midagi.
Harilik mänd (Pinus sylvestris), rahvapäraselt pedajas, on Eestis sedavõrd tavaline puu, et teda peaksid teadma kõik.
Vahel võibki jõuluaja käivitushetk saada pühadeaja üheks eredaimaks, selliseks, mida ka aastate pärast mäletada. Sooje kauneid momente tulebki justkui seeni kasinal aastal tasapisi korvi koguda.