Kööki peetakse sageli kodu südameks – see on hubane koht, kus valmistada hommiku-, lõuna- või õhtusööki ning kus saavad kokku kõik pereliikmed eine nautimiseks või päevamuljete jagamiseks.
Kevadet seostatakse päikesepaisteliste päevade, õitsevate taimede ja soojemate ilmadega, kuid igale kümnendale Eesti elanikule tähendab looduse ärkamine talveunest eeskätt allergiahooaega.
Mustikapõõsastele meeldivad kerge lõimisega happelised mullad, kuhu on segatud happelist turvast. Koduaedades sobib mustikas väga hästi turbapeenrasse, kus võib kasvatada erinevaid liike.
Sigrid Absaloni rõõmsameelsuse ja positiivsuse saladus on lihtne: värvid! Värvidest saab ta energiat ja sellepärast rõkkab ka tema aed värvidest.
„Jah – värvid, värvid, värvid! Mul peab olema palju erinevaid värve, kollane ja punane on aga üle kõige.
Kui peale on tulnud suur istutamisisu, siis on selleks vaja ka peenar rajada. Vaatame üle, kuhu on seda kõige mõistlikum teha, et kõige kaunim lõpptulemus saada.
KohtEnne labida maasselöömist tuleb peenrale õige paik leida.
Aiapidajatel tekib alatasa küsimus, millised kasvukohad köögivilja- ja maitsetaimedele valida ning kuidas need ette valmistada. Kui muld on kehv või õhuke või aiaala väike, tasub traditsiooniliste avamaapeenarde asemel rajada kõrgpeenrad.
Väärtuslikku rohelist mikrosalatit on talvisel ajal väga lihtne ise kasvatada ning saak valmib kiiresti.
Seemnetest tärganud pisikestes rohelistes taimekestes peitub imeline vägi, sest neisse on pakitud kogu see tohutu kogus energiat ning muu väärtuslik
Kui varem peeti rahva seas allapoole rippuvate okstega ehk leinapuid kohaseks kalmistule, siis nüüd leidub neid kaunivormilisi isendeid paljudes koduaedades.
Eelmisel sajandil oli meil lehtpuude leinavorme alla 10, kuid nüüd on neid juba üle mitmesaja.
Kui õed Kadri Lehenurm ja Triinu Järvi oma peredega Viimsi uuselamurajoonis asuvasse paarismajja kolisid, oli neil kohe selge, et aed rajatakse ühiselt. Kolida ei tulnud kaugelt ning piirkond oli juba tuttav.