Kairet Pintman ja Benno Keskpalu leidsid järvekaldalt unistuste krundi ning rajasid sinna perele imelise aia.
Ligi kümme aastat tagasi, kui Kairet ja Benno veel Tartu lähistel Ihastes elasid, läksid nad Kõrvekülla naise emale külla.
Suvi toob toidulauale vaheldust. Mitte ainult seetõttu, et kõik kasvab oma põllul ja aias, vaid ka sellepärast, et nüüd saab süüa teha ka hoopis teistmoodi kui vaid köögis pliidil. On võimalus kogeda uusi maitseid ja loomingulisi elamusi.
Suurtele ilupeenardele komponeeritud taimemaastik annab oma värvide alalises muutumises varakevadest hilissügiseni kauni vaatemängu, mida on hingekosutav jälgida.
Kui aia perenaine Rutt mõnelt järjekordselt tööreisilt koju jõuab – ta on geodeet ja peab
Multšist võib olla suurt abi, ent samas tüli – see sõltub sellest, kas aed on muutumises või lõplikult valmis, kus taimi teise kasvukohta ei istutata.
Kas, missugust multši ja millistes istutusalades eelkõige kasutada?
Vastab Katrin Maask, maastikuarhit
Kui krundil on maja juba valmis ja peenramaagi olemas, tunnevad paljud koduomanikud, et midagi võiks lisaks veel olla. Liiatigi tahaks peale aiatööde õues ka jõudeaega nautida. Selleks on paljudel hoovis väike lisamaja, talveaed või väliköök.
„Vaatan ja leian, et siin-seal võiks olla midagi värvilist,” selgitab Inna Kiviselja, kuidas ta koos abikaasa Reinuga kujundas looduslähedase aia, kus vormi pügatud okaspuud jaotavad selle justkui omaette värvilisteks postkaartideks.
„Esimest korda sõit
Metsade keskel unustuses olnud talukohas laiub nüüd maastikupargi mõõtu avar iluaed suurte värvikate lillepeenarde ja põõsastikega.
Kolmkümmend aastat tagasi, kui Anneli ja Kalev Saluste kodu rajamiseks maakohta otsisid, läksid nad vaatama ka mahajäetud