Pühad on koos olemise ja lauas istumise aeg. Lemmikloomad elavad meiega ja saavad osa pühademelust. Kuid mitte meie toidust!
Jõulupühade juurde kuulub ka traditsiooniline pühadesöök: seapraad, verivorst, hapukapsas, sült, kõrvitsasalat.
Kuigi rikkalikult õitsvad ebaküdooniad on igas aias pilgupüüdjaks, on nende suurim väärtus siiski viljades.
Ebaküdooniatest kasvatatakse Eestis eelkõige jaapani ebaküdooniat Chaenomeles japonica, kes on perekonna liikidest meil kõige talvekindlam, ja ka
Ronitaimedest õhuline piire terrassil või rõdul varjab soovimatute pilkude eest, muudab puhkekoha hubasemaks ja pakub silmailu.
Toredaid vertikaalhaljastuse tekitajaid leiab nii puittaimede kui ka üheaastaste liaanide seas.
Vastse-Roosa küla lähedal Eesti-Läti piiri ääres laiuva ajaloolise nimega Mutsõnika talu aed on kümmekonna aastaga sõna otses mõttes ja ka ülekantud tähenduses õide puhkenud – vahepeal unarusse jäetud ilusas õues teevad nüüd ilma lopsakad taimed.
Metsad
Saja-aastaseks elamine, sealjuures veel hea tervise juures, pole mõnes maailma paigas sugugi haruldane. Näiteks Jaapanis ja Vahemere maades elavad ühed kõige pikaealisemad ja tervemate südametega inimesed.
Peale maitsvate kodumaiste õunte, ploomide ja ubade kasvab Eesti kodu(aeda)des ka tiba eksootilisemaid taimi, mis kohati kasvatajaid endidki viljasaagiga üllatavad.
Põhjamaise karmi talvega käivad kokku soe aluspesu, mitmekihiline rõivastus, aurav hingeõhk… ning rammus toit ja vähene liikumine. Ega lisakilodki siis kaugel ole.
Et läätsed on ahvatlev suutäis, seda teame juba piiblist, kus nende eest nii mõndagi ära lubati. Proovime siis järele.
Ahjuvorstid läätsedega
Selle roa valmistamiseks sobivad kõige paremini väikesed tumerohelised Puy läätsed Prantsusmaalt.