Eelmisel kevadel otsustas uhke roosikogu omanik Albert Beržins, et ei istuta oma suvekodu aeda Lääne-Virumaal Varangu külas enam ühtegi roosi, sest lihtsalt enam ei mahu.
„Viljandit teatakse ka kui punaste telliste linna,” ütleb Triin Kruus, kes koos abikaasa Ahtoga lõi sinna 1870. aastal ehitatud punastest tellistest majja puhkamiskodu.
Merili ja Alo on muutnud mehe vanemate rajatud kodu oma käe järgi mõnusaks paigaks, kus silma rõõmustab kaunite kooslustega iluaed ning kogu perel on tore tegutseda.
„Aia kujundamise suurim mõnu ongi see, et see kunagi ei lõpe.
Talv on pannud terrassid proovile ning läbivettinud lauad ootavad heaperemehelikku hoolitsust, mis aitaks valmistuda järgmiseks katsumuseks – suviseks päikese ultraviolettkiirguseks.
Terrass.ee meister Heikki Kilkson võtaks esimese puhastuse ja suurema
Mikrokriimude tekkimises mängib kahtlemata rolli värvi loomupärane kulumine igapäevasest teetolmust ja pisikestest kivikestest, mis paratamatult värvi kahjustavad.
Kodu on ehitatud looduspuhtast materjalist – pressitud liimpuitpalkidest. Maja on loodusega võimalikult terviklikult seotud. Nii valmiski uus kodu kahe korruse kõrguse klaasfassaadiga, mis lubab end elutoas tunda ümbritseva puudesalu osana.
Teadmisest, et soojal õhul on komme tõusta ülespoole järeldub, et kogu hoone soojapidavus sõltub suuresti sellest, kui tõhusalt on soojakadude eest kindlustatud katus ja katusealune.
Turg on kuum, inimestel raha rohkem, kui kunagi varem, kuid mõned näiliselt ülimalt atraktiivsed elamuehituseks sobilikud kinnistud on aastaid pakkumises ja keegi ei taha neid ka peenraha eest osta.
Kui elumajal on kümnete ruutmeetrite suurune terrass, aias avar sillutatud lõkkeplats, leiliruum ja kümblustünn, saab väljas mõnusalt aega veeta ka aasta külmematel kuudel, suvest rääkimata.
Aastaid tagasi oma uue kodu ümber aeda rajama hakates võtsid M