Õigetes tingimustes hoitud taimed alustavad kevadel varakult kasvamist ja õitsevad isegi kaunimalt kui üheaastased.
Milliseid taimi võib hoida ületalve?
Mõned soojemast kliimast pärit taimed ei pea siinses talves vastu.
Kes meist poleks suvel või varasügisel pidanud terrassil võitlust tigedate herilastega arbuusitüki või morsiklaasi ümber? Kodus.ee jagab mõned nõuanded, mis peaks aitama herilasi sinu kodu terrassilt eemal hoida.
1.
Kuidas õigesti peaks viinapuud näpistama ja mida tähendab närpimine?
Närpima ehk närbunud õisi eemaldama – aednikud ja lillekasvatajad on leiutanud igati suupärase sõna selle tähtsa töö kohta, mis soodustab suvelillede õitsemist.
Pikalt antiigi vallas tegutsenud Tatjana ja Jaak Mark on oma koduaedagi põiminud elemente armastatud alalt.
Kaunis sepisvärav heleda paekiviplokkidest müüri sees on ahvatlenud küllap nii mõndagi möödujat Markide aeda piiluma.
Kui suvelillede istutamisest on möödas kolm-neli nädalat, võib hakata neid väetama.
Nii peenras kui anumates kasvavad suvelilled tahavad hästi ja mitmekesiselt süüa, muidu ei jaksa nad pidevalt ja kaua õitseda. Petuuniad, begooniad, fuksiad, lemmalts
Mis oleks, kui prooviks tänavu ise taimed ette kasvatada? Saagu mõtted teoks!
Taimede ettekasvatamise vajaduse tingib ennekõike meie lühike ja jahe suvi.
Ridaelamu otsaboksis on perel lausa kaks aeda: üks maa peal ja teine suurel rõdul.
Seitse aastat tagasi otsustasid Kristiina ja Marek kolida Tartu kesklinnast kaugemale mõnda rahulikumasse eeslinna, et loodust ja privaatsust oleks rohkem.
Ära neid aiatöid maikuus unusta.
* Mai algul on mullas veel küllalt palju niiskust, et ohutult istutada paljasjuurseid viljapuid, marjapõõsaid, maasikaid ja ilutaimi.
* On parim aeg rajada hekke.
* Kujunda kevadised lilleanumad: istuta sinna sarvkannike
Igal lillel on omad soovid ja vajadused. Näiteks päikeselembeste taimede kasvatamine varjus ei pruugi alati õnnestuda, varred venivad inetult välja ja õitsemine on napp.