Maria on koristaja. Ta teeb oma tööd suurepäraselt. Tal on palju kliente: hääbuva mõistusega Elsie, kellel on jälestusväärne abikaasa; lahke südamega Brian, kellel on jälestusväärne boss; salapärane härra Balogan, kellel on jälestusväärsed naabrid.
„Tegin aasta algul otsuse, et annan edaspidi peatoimetaja veeru asemel sõna inimestele meie endi seast, et sind inspireeriksid võimalikult erinevad sõnavõtud ja praktilised nõuanded.
„Kui ma elus midagi toredat olen teinud, siis klaasimaania puhkemisele kaasa aidanud,“ ütleb sel kevadel Tallinnas Maarjamäel, Eesti Ajaloomuuseumi tallihoones avatud näituse „Klaasimeistrid“ kuraator Anne Ruussaar.
Oma ulatuse poolest on see suurim Ees
On aasta 1931. Elena kannab Soome maakülas edasi kirstude valmistamise traditsiooni: ta abikaasa hoolitseb puutöö eest, tema enese ülesandeks on polsterdused ning eakas ämm teeb, mis jaksab.
Juuni Nipiraamatu kaaneloos räägib teleekraanilt paljudele tuttav Angelica Udeküll, Wicca restorani peakokk, et jaanipäeval sööb ta eestlasena ikka šašlõkki, kuigi oskab teha ju igasuguseid hõrgutisi.
Romaani minategelane Kaari on pärast ema surma otsinud üles oma isa, et temaga kordki elus kohtuda. Kuid ühest päevast ei piisa mineviku selgeks rääkimiseks.
Tivertoni piirkonna ainus politseinik konstaabel Paul Hirschhausen otsib pesuvarast. Keegi näppab pesunööridelt naiste aluspesu ja Hirsch teab, mis võib sellistele vargustele järgneda. Seadusesilmale jagub tööd ka mujal.
Puruvaene Heino Sepp läheb 1937. aastal tekipoisiks mootorpurjekale, sealt Inglise kaubalaevale, kust jõuab ringiga kodumaale tagasi. Ta mobiliseeritakse Venemaale tööpataljoni, sealt viib tee rindele Velikije Luki alla.