Võsavillemi talu aias on täiuslikult ühendatud ilu ja praktilisus, inimese kätetöö ja looduse looming.
Lydia Veeris kirjutab konkursile „Kodu kauniks” saadetud kaaskirjas: „Meie aed saab alguse elumaja terrassilt, mis on majast väljudes nagu jätk elur
Kui õed Kadri Lehenurm ja Triinu Järvi oma peredega Viimsi uuselamurajoonis asuvasse paarismajja kolisid, oli neil kohe selge, et aed rajatakse ühiselt. Kolida ei tulnud kaugelt ning piirkond oli juba tuttav.
Kena ümbrusega suur tiik on tore aiakujunduselement: kaunite peegeldustega veteväli rõõmustab silma, seal saab ka ujuda ning talvel uisutada ja jääauku hüpata.
Erika ja Märt Viil on oma suure kauni aia rajanud täiesti tühjale kohale – lagedale põllule
Juuni on kiire kasvu aeg ja suve algus. Ka aednikul on kibekiired ajad, et selle kõigega sammu pidada. Hool ja vaev tasub end aga suve teises pooles ära.
Taimede aktiivne kasvuaeg jätkub.
Tartu ridaelamu pisike tagaõu tõestab, et hüljatud väikesest linna-aiast võib vaid mõne kuuga kujundada tõeliselt kauni, romantilise paiga sumedate suveõhtute nautimiseks.
"Tegelikult oligi see aiake suurelt osalt põhjuseks, miks me just selle kodu kasu
Esialgu elasid Marii ja Aldar Karu uusarenduse paarismajas põllu peal, kuid ei talunud seal puhuvaid tugevaid tuuli ning tundsid puudust külaelust, puudest ja inimestest.
Kui su vanaonu oli esimese Eesti Vabariigi aegne dendroloogialegend, vanaisa tunnustatud agronoom, isa hea taimetundja ja agar metsaskolaja, siis pole vist palju võimalusi ise kõigest sellest puutumata jääda.
Ei tohi heituda, kui tundub, et liivasele maale ei õnnestugi aeda rajada. Mis algul tundub võimatu, on siiski võimalik!
„Võiksin rääkida, kui palju ma olen nutnud,” ütleb Marika Hanson.