Keset lumist härmas Pärnumaad seisab Mäeotsa talu eakas rehetare, kus on kõik jõuludeks valmis. Kerge pakane paneb lumise aia talvepäikeses sillerdama nagu jõulupostkaardil. Korstnast tõusev suits tõotab külmast tulijatele sooja mõnusat olemist.
Puittara kaitseb, piirab ja eraldab ning ka kaunistab aeda.
Korralik piirdeaed on üks tähtsamaid ja märgatavamaid elemente meie hoonetevahelises välisruumis.
Kas teadsid, et kuni 20. sajandi alguseni kandsid käekelli ainult naised? Kõik sai alguse sellest, et kellassepad proovisid omavahel ühendada kella ja käevõru.
Eesti inimene kasvatab oma koduaias kõige rohkem muru. Samas pühendatakse murule tihtilugu vähem aega kui teistele aiakultuuridele. Nii võibki tulemus olla ebaühtlane, kolletunud, umbrohtu täis või paremal juhul keskpärane.
Koos järjest enam inimeste teadvusse jõudvate ringmajanduse ideedega pöörduvad majaomanikud üha rohkem ka taastamise juurde, mistõttu vana ei püüta kohe uue vastu välja vahetada, vaid otsitakse pigem renoveerimisvariante.