Õuetiik on paljude harrastusaednike unistuseks, aga kui sellist tiiki tegema hakata, tuleb asjasse ülepeakaela sukelduda, olgu siis tegemist väiksema või suurema tiigiga.
Suurema tiigi puhul tekib alati küsimus, kuidas tagada piisavalt tõhus vee filtreerimine, et vesi püsiks puhas ja kristallselge.
Oletagem, et oled rajanud lihtsa veesilma purskkaevu ja mõne taimega.
Kena ümbrusega suur tiik on tore aiakujunduselement: kaunite peegeldustega veteväli rõõmustab silma, seal saab ka ujuda ning talvel uisutada ja jääauku hüpata.
Erika ja Märt Viil on oma suure kauni aia rajanud täiesti tühjale kohale – lagedale põllule
Purskkaevu ja vesiroosidega tiik või vulisev oja on aias vaieldamatu tõmbenumber. Lisaks silmailule parandab veesilm aia mikrokliimat ning pakub väikeelustikule mitmekesisemat elupaika.
Ökoloogiliselt toimiva veekogu saab edukalt rajada ise.
Vee teekond algab kõrgelt künkalt: üle kiviserva alla, kärestikuna loogeldes järgmise koseni, sealt väiksesse veesilma, vulisedes üle järgmise astangu ja lõpuks suurde tiiki.
Kaunis veekogu vajab ka taimi – nii vette kui ka kaldale.
Ujulehelised taimed (veesisesed kuni 1 m sügavuse veekogu põhja kinnituvad taimed)
Tume särjesilm Ranunculus aquatilis.
Sooleseina väljasopistusi nimetatakse divertiikuliteks.
Kui neid on palju, siis on see divertikuloos. Kõige sagedamini paiknevad divertiikulid jämesooles, aga võivad olla ka mujal seedekulglas, nagu näiteks peensooles või söögitorus.
Lõunasse avaneva kõrge nõlva ja veerohke allikaga krunt oli kui loodud Tiidu insenerimõtte rakendamiseks, et rajada sinna kahe tiigi, ojakese, koskede ja purskkaevudega vahva vetemäng.