1930ndatel hakati tõsisemalt kõnelema Eesti linnakodust. Õhin olla moodne ja mitte mingil juhul Euroopast maha jääda tõi koduomanikele üsna ranged käsulauad.
Sügistalvisel ajal kipuvad inimesed taas rohkem haigeks jääma. Nohu, köha, kurguvalu ja palavik ilmuvad kõige ebasobivamal hetkel ja nõuavad tähelepanu.
Vana puumaja ruumikast verandast on saanud tartlase Riho ja ta kassi lemmikpaik, kus elu nautida. Riho pälvis võistlusel Kodu Kauniks 2014 Substrali eripreemia „Aed pottides“ taimesõbraliku ja elegantse verandaaia eest.
Kui ikka süda ütleb, et on õige, siis tuleb uskuda. Nii juhtus ka Anuga, kes oma südame häält kuulates sai pärast pikki otsinguid vana mahajäetud aednikumaja omanikuks, millest sündis heade sõprade abiga võrratu maakodu.
„Arhitektuur, vanad majad ja mööbel on mu lemmikud. Avastan neid sama suure õhinaga nagu inimesigi,“ kinnitab Eveli Varik.
Eveli ütleb enda kohta, et on kunstnik, disainer, ruumikujundaja – armastab ruume, valgust, õhku, loodust ja inimesi.
Kodukirja peatoimetaja Malle Pajula sõnul osales 24-aastase ajalooga kodukonkursi rahvažüriis ligi 7000 hääletajat. „Perekond Saaviku kodu asus juhtima kohe esimestest hääletustundidest alates.