Neljale
1 sl oliiviõli
4 tallekooti
1 sl võid
2 suurt sibulat
4 küüslauguküünt
1 väiksem sidrun
1 kaneelikoor
1 sl koriandriseemneid
1 tl vürtsköömneid
pöidlasuurune jupp ingverit
1 sl kontsentreeritud tomatipastat
1 sl mett
5 dl vett
4–6 väiksemat või 2–3 suuremat küdooniat
soola ja musta pipart
Kuumuta õli suures ahjupotis. Maitsesta tallekoodid soola-pipraga, siis pruunista korralikult potis õlis ümberringi. Tõsta koodid taldrikule ootama.
Lisa potti või, seejärel poolitatud ja viilutatud sibulad. Prae keskmisel kuumusel 10 minutit, kuni sibulad on pehmed ja kuldsed. Lisa purustatud küüslauguküüned ning peenemaks hakitud ingver.
Pane tallekoodid uuesti potti, lisa sektoriteks lõigatud sidrun, kaneelikoor, koriander ja vürtsköömned, kontsentreeritud tomatipasta, mesi ja vesi.
Pese küdooniad, lõika sektoriteks ja lõika südamik välja. Pista küdooniasektorid potti. Kuumuta keemiseni, kata pott kaanega. Pane 160-kraadisesse ahju ning lase kaks tundi haududa.
Eemalda kaas ja hauta ahjus veel 30 minutit. Timmi maitse parajaks ja serveeri.
Aivast lähemalt
KUIDAS?
Kuigi on sorte, mida võib ka toorelt süüa (’Aromatnaja’ ja ’Kuganskaja’), siis üldiselt on toored viljad liiga kõvad, kootavad ja mõrud ning vajavad küpsetamist, hautamist või keetmist.
Selleks et küdoonia viljaliha kuumutamisel sügavpunaka tooni omandaks, on vaja aega ja suhkrut. Balkani rahvad valmistavad küdooniast puskarit ning meiegi poelettidel on liikunud viljalihaga aiva- ehk küdooniamehu.
MILLEGA?
Õunad ja pirnid sobivad hästi küdoonia veidi kootava maitsega. Näiteks õunamoosile lisatud küdooniatükid teevad maitse eriti „õunaseks”. Lisa veidi küdooniatükke õuna- või pirnikoogile ja saad eriti mõnusalt lõhnava küpsetise!
Mitmed juustud, eriti kitsejuust ja soolakas Hispaania lambapiimajuust manchego, sobivad küdooniaga suurepäraselt (vt dulce de membrillo retsepti). Värske ricotta sobib hästi marmelaadiga. Kaneel, vanill, sidrunimahl, vahtrasiirup, mesi ja ingver toovad küdoonia erilise aroomi ja maitse paremini esile.
