Kevadel ilmade soojenedes algab taimede hoogne kasv. Lämmastikuühenditest saab taim jõudu eelkõige roheliste, fotosünteesivate taimeosade kasvuks, mis ongi just kevadel kõige kiirem. Seetõttu on kevadväetistes lämmastiku osakaal suurem (NPK ehk lämmastiku-, fosfori- ja kaaliumiühendite suhe väetistes on näiteks 9 : 4 : 13) kui sügisväetistes. Hooaja alguse väetamine turgutab taime kõige tõhusamalt, kuid ainult lämmastikust taime heaks arenguks siiski ei piisa. Vaid tasakaalustatud väetamine ning õige hooldus tagavad rikkaliku õite ja viljade moodustumise.
Kõige kiiremini omastab taim vedelväetises olevaid toitaineid, ent need ka kaovad mullast kiiremini. Pikaajalistes mineraalväetistes (nt Osmocote’i väetised, kolme ja kuue kuu jaoks mõeldud väetised) eralduvad ained järk-järgult pikema perioodi jooksul ning taime pole vaja korduvalt väetada.
Kõige toitaineterikkam orgaaniline väetis on kanakaka, mis sisaldab ka palju rohkem lämmastikku kui teiste loomade sõnnik. Sõnnik vajab enne taimedele andmist komposteerumisprotsessi, enamik neist ei talu värsket sõnnikut.