Milline puit peab seentele kõige vähem vastu? Aine, millga tasub puitu töödelda

kodus.ee

Varjuküljel asuvad puidupinnad värvuvad vähem kollaseks ja hallistuvad kiiremini. | Shutterstock

Puidu pealispinna visuaalsed muutused sõltuvad puiduliigist suhteliselt vähe. Kõik puiduliigid niiskuvad sarnaselt ja mõne aasta pärast on peaaegu võimatu kindlaks teha, kas see on männi-, kuuse-, lehise- või tammepuit.

Erinev on aga puiduliikide vastupidavus puitu kahjustavatele seentele niiskunud olekus. Näiteks kuuse- ja männi maltspuit on kergesti lagunevad, lehise lülipuit on kergelt kuni mõõdukalt lagunev ning männi ja tamme lülipuit vähelagunevad. Kuusepuit niiskub läbi aeglasemalt kui männipuit.
Lisaks ilmastikumõjudele määrduvad fassaadid vaatamata sellele, kas nende pind on värvikihiga viimistletud või töötlemata. Määrdumise aste sõltub konkreetsetest tingimustest (seened, tööstus, raudtee, maanteed) ja seda pole võimalik kuigivõrd mõjutada.

Ainsaks lahenduseks on fassaadi regulaarne puhastamine või pesemine. Töötlemata pind mõistagi soodustab määrdumist ja raskendab puhastamist.
Varjuküljel asuvad puidupinnad värvuvad vähem kollaseks ja hallistuvad kiiremini, pinnale tekib väikesi musti sinetusseene viljakehade täpikesi. Mustad täpid võivad niiskes varjulises kohas olla ka hallitusseente osad. Läbiniiskunud puidupinna asustavad samblikud , varjulistes kohtades ka roheline vetikas.
Seeneniidistik siiski omamoodi kaitseb puitu, sidudes lahtisi rakuebemeid paigale ja aeglustades kulumist valguse ja sademete tõttu. Hallitusseen elab vaid pinnal, puitu kahjustamata. Välistingimustes ei tõuse hallitusseente spooride kontsentratsioon tervistkahjustava tasemeni. Samblikud kaitsevad puidupinda mõnevõrra valguse ja sademete eest ning levitavad alusele seeni tõrjuvaid aineid.