"Tark kohe lammutama ei torma – enne tegutsema asumist tasuks esmalt selgitada, mida ja mis eesmärgil soovitakse lammutada," soovitab ESTEA konsultant Veiko Välja. Ta soovitab kindlasti erinevaid võimalusi kaaluda - ehk oleks lammutamisest ohutum ja odavam konstruktsioonide, tehnosüsteemide renoveerimine või remont? "Seda kõike saab edukalt kinnisvara tehnilise ülevaatuse põhjal hinnata, järgides kinnisvara hoolduskaartide juhendit," soovitab ta. Kui juba spetsialistide kirjalik hinnang käes ja kinnisvaraomanikel otsus tehtud, siis tuleks Välja sõnul lammutustööde ohutuse tagamiseks lähtuda kehtivast seadusandlusest.
"Mõned lihtsad nõuanded ohututeks lammutustöödeks kortermajas või elamus: enne töödega alustamist tasub hoone tehnilist seisukorda põhjalikult ja erapooletult hinnata; luba nõudvad lammutustööd tuleks kindlasti kooskõlastada kohalikus omavalitsuses ning tuleb arvestada, et kortermajas on ohutu ja kaasomandit kahjustamata, n-ö oma tööna lubatud ”lammutada” kuni pinnakatteni – vana tapeedi, pahtli, parketi, põrandakatte, jne eemaldamine," selgitab Välja.
Just see viimane teeb paljudes kortermajades peavalu: Välja sõnul põhjustavad taolised omaalgatuslikud ümberehitused, millel puudub asjatundlik projekt ning järelvalve, korteriühistutele ja kaasomanikele reaalset rahalist kahju. "Sellised on näiteks korterites lammutatud vaheseinad, eemaldatud või vahetatud keskkütteradiaatorid ja asjatundmatult remonditud torustikud, aga ka lammutustööd, mis rikuvad kortermaja olemasoleva ventilatsiooni- ja küttesüsteemi toimivuse. Lisaks on ventilatsiooni tähelepanuta jättes ütlemata kulukas vahetada korteripõhiselt aknaid," toob Välja esile näiteid töödest, mida päris isetegevuse korras ette võtta ei tohiks. "Hoone majandamiseks tänapäevase insenerteabe kaasamine ja tehnilise hindamise tööd on odavad, seevastu kui põhjalikult läbi kaalumata lammutamised, remondid ettearvamatult kulukad," hoiatab Välja.