Töökaaslane on gripis ja kolleegid pesevad kogu aeg usinalt käsi. Keegi ei julge gripihooajal külla minna. Gripipaanika? Miks me kardame nii väga nakatuda? Miks tundub, et gripp tabab meid järjest sagedamini ja kestab järjest pikemalt?
Statistika tegelikult ei kinnita, et grippi haigestumist esineks rohkem või gripp kestaks kauem. Inimesed on alati haigestunud ülemiste hingamisteede nakkustesse ja grippi aasta jooksul keskmiselt 6–12 korda. Seega kuuluvad viirushaigused siinses kliimas lihtsalt meie ellu.
Kuid tundub, et probleem on selles, et praegusel kiirel ajal pole meil aega haige olla. Kui töö nõuab täielikku pühendumist ja pikki tööpäevi, siis haiguspäevad ei sobi kohe kuidagi sellesse graafikusse.
Kui ei jätku kannatlikkust voodis püsimiseks, et täielikult haigusest toibuda, vaid minnakse liiga vara tööle tagasi, ei jõua organism taastuda. Ja sageli pole isegi töö see, mis jalule sunnib. Kontoritöö ei nõua suurt füüsilist pingutust, kuid kalender on täis ka treeninguid, sünnipäevi ja muid pidustusi, kust kuidagi puududa ei raatsi.
Anna endale aega
Kui hästi läheb, võib viirushaiguse kõige hullem periood mööduda isegi ühe päevaga, kuigi tavaliselt kestab see nädala. On täiesti normaalne, et pärast ägeda faasi möödumist kestavad veel nohu, köha ja muud nõrgad sümptomid, millega läheb sageli veel teinegi nädal. Kui äge faas on läbi, peab andma organismile toibumisaega. Enne tiheda graafiku juurde tagasipöördumist peaks kuulama oma organismi: kas mul on nõrkus? Kas hakkan kiiresti hingeldama? Kas saan magada?
Kui on vaid nohu ja kurk pisut valus, võib teha tööd just nii palju, kui jaksu on. Kuid seda ainult mõned tunnid ja parem kodunt arvuti tagant. Kui töö on füüsiline või väljas, siis peab võtma pikema haiguspuhkuse. Palavik on kindel põhjus, et teha paus. Selle puhul on 37 kraadi kindel piir, mida ei tohi eirata. Palavikus organism teeb kõvasti tööd, et saada viirusest jagu. Ei maksa panna organismile lisaraskust ega minna kangelast mängides tööle.
Millal minna arsti juurde
Enesetundest oleneb see, millal minna arsti juurde. Kui palavik on püsinud pikka aega või kui on kaua kestnud kõva köha, peab ühendust võtma arstiga. Ka pikalt kestnud ja tugev kurguvalu on põhjus arsti juurde minekuks, sest kurgust võib leida streptokoki.
Kõrge palavik ja tugev köha võivad viidata, et gripp on jõudnud alumistesse hingamisteedesse. Sel juhul peab kontrollima, ega ole kopsupõletikku, mis on tõsine haigus ja nõuab pikemat ravi.
Tavaliselt möödub gripp iseenesest, ent kui viirushaigused hakkavad korduma, peab samuti arstiga nõu pidama.
Uni aitab taastuda
Kui viirushaigused hakkavad korduma, tuleb kõigepealt üle vaadata oma elukorraldus. Kas magad piisavalt, et end järgmiseks päevaks välja puhata? Liiga vähese unega inimesel on stressi palju. Seetõttu on organism kurnatud ega jaksa tavalist viirushaigust seljatada, mis muidu mööduks kergelt ja paraneks iseenesest.
Enamasti piisab väljapuhkamiseks 7–8 tunnist ööunest, kuid unetarve on individuaalne. Siiski peab arvestama, et alla seitsme tunni magamisest jääb väheks. Inimene, kes väidab, et ei vaja üle kuue tunni und, ei tea, milline oleks ta elukvaliteet, kui ta magaks rohkem. Kui on pikka aega liiga vähe magatud, siis on keha pidevas erutusseisundis ega suuda rahuneda. Stressis organism on viirushaigustele kerge saak ja ei suuda neist jagu saada. Haigus võtab kauem aega ning võivad tekkida tüsistused.
Katkesta haiguste tsükkel
Kõigepealt tuleb anda endale luba võtta asju lõdvemalt. Ei pea ennast vägisi sundima pikale jooksule või jõusaali, kui enesetunne pole suurem asi. Kõik need asjad võivad oodata, sest kui ei anna endale aega taastumiseks, peavad nad palju pikemaks ajaks ootele jääma.
Kui tõesti tundub, et haigused tulevad liiga tihti, peaks rääkima arstiga ja otsima põhjuseid. Vahel on põhjuseks mõni diagnoosimata tõbi.
Jätkuvate viirushaiguste taga võib olla näiteks välja ravimata jäänud põskkoopapõletik, mis tekitab pideva limaskestade turse. Limaskest ulatub ninast kopsudeni ja kui see on pidevalt põletikulises seisundis, leiab viirus sealt kindlasti sobiva koha, kuhu peatuma jääda.
Vahel võib haigestumiste põhjus olla välja ravimata astma. Tavaliselt avaldub astma lapseeas ja kasvab aastatega välja, kuid seda võib esineda varjatult ka täiskasvanueas. Seda on näiteks avastatud tervisekontrollis töötervishoiuarsti juures. Põhjuseid tuleb uurida, et neid välistada ja lõpuks õige välja sõeluda.
Üks on ometi kindel: haigusi aitab ära hoida töö ja puhkuse õige vahekord. Ei maksa ennast tagant piitsutada, et iga hinna eest võimalikult palju jõuda. Selle eest võib maksta oma tervisega, mis on liiga kõrge hind.
Miks ei ole ravimit viiruste vastu?
Tundub imelik, et on võimalik lennata Kuule ja Marsile, kuid pole olemas ravimit meid igal talvel kimbutavate viiruste vastu.
Põhjus on selles, et eksisteerib kümneid erinevaid viiruseid, mis põhjustavad sama tüüpi sümptomeid. Lisaks on nad kõik osavad muundujad.
Ka gripi vastu vaktsineerimisest ei pruugi alati kasu olla, kui meid tabab selline viirusetüvi, mille vastu vaktsiin ei kaitse. Siiski on vaktsineerimine praegu ainus võimalus end jätkuvate haigestumiste vastu kaitsta, sest kui sellega isegi vaid üks raske viirushaigus ära hoitakse, võib see aidata vältida järgmistesse viirustesse nakatumist.
Tugevda immuunsust
1. Puhka piisavalt. Varu endale puhkeaega igaks päevaks ja nädalaks.
2. Hea füüsiline vorm aitab viirustega võidelda. See ei takista nakatumist, kuid vähendab haiguse mõju organismile ja paranemine läheb lihtsamalt.
3. Ära treeninguga üle pinguta. Liigne pingutus kurnab keha ja raskendab haiguse kulgu. Sellepärast ongi tippsportlased tihti haiged.
4. Liigu värskes õhus. Inimene peab ennast mõistlikult karastama. Isegi sombuse või külma ilmaga peaks tegema kas või pooletunnise jalutuskäigu. Talisuplejad näiteks väidavad, et pole kunagi haiged. Kõik ei pea midagi nii ekstreemset ette võtma, kuid harjumus iga ilmaga jalutuskäik teha parandab füüsilist vormi, karastab ja toob hea une.
5. Pese käsi. Sageli käsi pestes vähendad nakatumise riski märkimisväärselt. Desinfitseerida pole vaja, piisab veest ja seebist.
6. Võta D-vitamiini. Meie pimedas kliimas peaksid kõik võtma juurde D-vitamiini.
7. Proovi tsingiga imemistablette. Uuringud on kinnitanud, et tsink aitab kiirendada haiguse kulgu ja tugevdab ka hingamisteede limaskestasid, kuhu viirus kinnitub.
8. Söö tervislikult. Tervislikust toidust saame kõik vajaliku, et organismil oleks jõudu haigusega võidelda.
