Talvisel perioodil kimbutavad meid viirushaigused, millest lõviosa põetakse raskusteta läbi. "Mida nooremad inimesed on, seda rohkem nad viirushaiguseid põevad. Teatavasti teevad lapsed läbi väga palju viirusnakkusi. Nende jaoks on täiesti normaalne põdeda viiruslikke haiguseid 6–8 korda aastas," räägib dr Kerner. "Täiskasvanud haigestuvad vähem. Neil on juba tekkinud paljude viiruste vastu antikehad."
Viirushaigused on ohtlikud kiire leviku tõttu. "Pealegi võib viirusnakkus käivitada palju seni peidus olnud haiguseid," selgitab dr Kerner. "Võib-olla inimene polekski haigestunud, aga viirus võis haiguse avaldumist provotseerida, näiteks lööb mõnikord pärast viiruse põdemist välja diabeet ehk suhkruhaigus."
Sugugi mitte kõikidel haigestunutel ei esine kergemal või raskemal kujul tüsistusi. "Tüsistuste tekkimine sõltub organismist ja selle vastupanuvõimest. Kui oled terve inimene, toitud mitmekesiselt, liigud palju värskes õhus ja teed sporti, siis suure tõenäosusega põed viiruse läbi kergemini kui krooniliselt haige inimene," kinnitab perearst. "Kui inimene jääb haigeks – see käib eriti laste kohta –, siis tuleks ikka jälgida tema üldseisundit. Ei tasu klammerduda palaviku kui ühe sümptomi külge. Tihtipeale on üldseisund see, mis näitab, et haigus on võtnud tõsisema pöörde."
Ohtlik gripiviirus
Mõnikord leiavadki külmetushaiguse läbi teinud inimesed end raskema katsumuse küüsist. Seejuures on gripiviirus üks ohtlikemaid talviseid nuhtluseid. "Gripiviirus annab kõige rohkem tüsistusi. Ja seda peamiselt väikelastele, eakatele ja kroonilistele haigetele," toob peretohter välja kõige haavatavamad inimrühmad. "Sel hooajal on meil diagnoositud gripijuhtude hulgas mitu inimest haiglaravi vajanud."
Omaette kategooria moodustavad kroonilised südamehaiged. Südamepuudulikkusega inimeste jaoks võib gripi põdemine osutuda eriti raskeks, sest haiguse tagajärjel võib saada südamelihas uusi kahjustusi. Peale südame võivad raskekujulise gripi korral kahjustuda kopsud, neerud ja teised organid. Risk sõltub paljude mõjurite koostoimest, mistõttu ainult vanuse ja krooniliste haiguste olemasolu alusel pole haiguse kulgu võimalik ennustada.
Viirushaiguste võimalikult väheseks põdemiseks on meil ohtlikemate viiruste vastu õnneks olemas vaktsiin. "Lisaks gripivaktsiinile saame teha kaitsesüsti pneumokoki vastu. Tegu on vaktsiiniga, mis kaitseb ka paljude keskkõrvapõletiku, bronhiidi ja kopsupõletiku juhtumite eest. Need on võimalikud ülemiste hingamisteede nakkuste tüsistused," räägib dr Kerner. "Paraku on need Eestis veel tasulised vaktsiinid, nii et inimene peab ise nende eest maksma. Näiteks pneumokokivaktsiin on lähinaabritel lätlastel juba aastaid vaktsineerimiskalendris, nagu on teisteski Euroopa riikides. Ehk jõuab tulevikus meile ka."
Tüütud nohu ja köha
Gripiviiruse kõrval võivad tüsistusi tekitada muudki viirused. "Tegelikult on kõige sagedasem tülitaja rinoviirus ehk nohuviirus, millesse haigestuvad eriti tihti lapsed. Seda on üle saja tüübi ja alguses põhjustab see nohu," kirjeldab dr Kerner laialt levinud muret. "Tavaliselt möödub nohu 10–14 päevaga. Aga kui jääb püsima väike palavik, ninast tuleb rohekaskollane põletikuline eritis ja esineb peavalu, siis võime hakata mõtlema põskkoopapõletikule. See võib omakorda tüsistuda keskkõrvapõletikuga, mis on eriti ohtlik väikelastele."
Põskkoopapõletikku ravitakse põhiliselt antibiootikumidega. Toetava ravi käigus alandatakse limaskesta turset vastavate tablettide ja ninatilkade abil. Raskemaks ja vaevalisemaks võib kujuneda keskkõrvapõletik, mille korral manustatakse samuti antibiootikume ja tursevastaseid ravimeid. Lisaks antakse põletikust tingitud valude korral erinevaid valuvaigisteid. Konkreetne raviplaan oleneb aga vanusest, põletiku iseärasustest ja muudest teguritest.
Teine ebameeldiv haigusjärgne külaline on köha. "Pärast põdemist võivad inimesed vahel köhida 2–4 kuud ja selle taga ei pruugi midagi tõsist olla. Kui aga köha on kestnud kolm nädalat, siis tuleb ikka arsti juurde minna. Isegi siis, kui palavikku pole," kinnitab perearst. "Arst kuulab, teeb uuringuid ja välistab muud köha põhjused peale ägeda viiruse."
Erinevalt levinud arusaamast ei pruugi krooniline nohu või köha alati mõne haiguse tüsistus olla. Mõnikord põevad inimesed külmetushaigust, ent sellele järgnev pikaajaline nohu-köha võib olla millegi muu sümptom. "Krooniline nohu võib tuleneda allergiast, polüüpidest ninas ja muudest põhjustest. Kui köha on krooniline, siis selle taga võib olla reflukshaigus, astma, arengu anomaalia või krooniline obstruktiivne kopsuhaigus. Võimalikke põhjuseid leidub palju-palju."
