Õigusnõu. Mida teha, kui naaber varjab sinu valguse?

kodus.ee
Hekk ei lase akendesse paista valgust. | Shutterstock

Mida teha, kui paarismajas (ühele perele kuulub alumine, teisele ülemine korrus) elades istutab naaber elupuuheki otse teise akna alla, nii et puude suuremaks kasvades katavad need akna, varjates päikese ja valguse?

Teist akent katab ilupuu, mida ei kärbita … Läbirääkimised ei anna ka tulemust, sest vastus on üks: „Oma aias teen, nagu soovin.” Mida ütleb selle kohta  notar Priidu Pärna?

Naabrite suhteid reguleerib asjaõigusseaduse naabrusõiguse peatükk. Seaduse §149 järgi on omanikul õigus ära lõigata ja endale võtta naaberkinnisasjalt tema kinnisasjale ulatuvad puude ja põõsaste juured, oksad ja viljad, kui need kahjustavad kinnisasja kasutamist ja naaber ei ole neid hoiatusest hoolimata vajaliku aja jooksul kõrvaldanud. Kui kinnisasja omanik lubab alles jätta tema kinnisasjale ulatuvaid oksi, on tal õigus nende okste viljadele tema kinnisasja piirides oleva oksa ulatuses.

Antud juhul ei ole siiski tegemist naabritevahelise küsimusega, sest paarismaja asub ühisel krundil, mis on kaasomandis. Sageli on kaasomanikud sõlminud notariaalse kasutuskorra kokkuleppe, mis on kantud kinnistusraamatusse. Selles lepingus võivad olla reguleeritud omanike suhted ja õigused oma ainuvalduse kasutamisel. Kui sellist lepingut pole sõlmitud või see ei sätesta neid kasutuspõhimõtteid piisavalt, siis tuleb lähtuda asjaõigusseaduse §72 reeglitest.

Nimelt kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppe järgi. Kaasomanike häälteenamusega tehtava otsusega võib otsustada üksnes küsimusi, mis jäävad ühise asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse. Kaks kaasomanikku peavad seega asjades alati kokku leppima. Oluline on normi säte, et kaasomanikul on õigus ühist asja kasutada niivõrd, kuivõrd see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust, ja kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest.

Krundi kaasomandi puhul on ühises omandis ka kõik maaga ühendatud puud ja põõsad, sest seadus peab neid maatüki oluliseks osaks. Seega on ka puude tõttu kahjustatud kaasomanikul teise kaasomaniku suhtes nõudeõigus, et alumise korruse omanik ei rikuks heas usus käitumise põhimõtet ja astuks samme ülemise omaniku õiguste kahjustamise lõpetamiseks. Vaidluse lahendab kohus.

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid