"Tallinna Linnamuuseumi kogudes on lauanõusid kokku umbes 1500, keraamikakogu suuruseks on 2700 eset," rääkis koguhoidja. Linnamuuseumi keskaegses kaupmehemajas eksponeeritud keraamika- ja portselannõude kollektsioon tutvustab siinmail kujundatud ja kasutusel olnud lauanõusid ning pakub ka võimalust oma koduste reliikviate päritolu uurida. "Enamus on inimeste annetused, otseselt kogunud me midagi pole - erandiks siinkohal vaid 18. sajandil kümme aastat Tallinnas tegutsenud fajansimanufaktuur. Selle toodangut oleme spetsiaalselt ostnud," rääkis Kristiina Hiiesalu . "Muidu aga inimesed toovad - kui kodus ei osata asju enam hinnata, siis tullakse küsima, kas pakuks muuseumile huvi."
Mida üldse peavad inimesed väärtuslikuks - näiteks nõukogude ajal hinnati mõneski kodus kõrgemalt punase- valgemummulist tassikollektsiooni kui kuldse servaga Langebrauni toodangut? "Tegelikult oli ka see mummuline kollektsioon koopia Langebraunist. Just seal töötati välja see suvila- ehk lepatriinumuster, mida nõukogude ajal kopeeriti," tõi koguhoidja lagedale huvitava tõe. "Samas nüüd on mõistagi Langebrauni toodang väga hinnas ja seda leidub kodudes päris palju. Nüüd pakutakse seda lausa muuseumile müüa, aga spetsiaalselt seda me ei kogu ning et Langebrauni on meie kogudes juba üle 300 eseme, siis kõiki toodangunäidiseid me ei võta. Kui aga selle esemega kaasneb mingi põnev lugu, siis oleme huvitatud," rääkis ta. "Eestlaste kodudes on vanaemade väärt kraami päris palju säilinud."
Kuidas mõista, kas nõud on väärtuslikud? "Kui ese on käsitsi maalitud, selle kohta koguni "Hand painted" märge tagaküljel või on ese näiteks kullatud, on tegemist väärtusliku esemega - kui mitte praegu, siis paari aastakümne möödudes kindlasti," annab Tallinna Linnamuuseumi vanemkoguhoidja kasulikku nõu. "Inimestel on praegu kodudes päris palju 1970-1980ndatel kunstikombinaadis ARS valminud käsimaalingutes taldrikuid või koguni serviise. Neid ei maksa kohe taaskasutusse viia või veel hullem, ära visata, sest need on tulevane antiik."
"Kui ese on hästi hoitud, siis on eseme vanust raske määrata. Levinud eksiarvamus on, et must ja praguline ese peab olema kindlasti hästi väärtuslik - see ei pruugi aga sugugi nii olla," selgitas spetsialist . "Kui hoida näiteks taldrikut kotlettidega pliidiplaadil soojas, lõhub pidev kuumus glasuuri ning ka mitte väga vana taldrik võib olla pragunenud," rääkis ta.
Koguhoidja sõnul annab märk taldriku põhja või muu eseme all väärtuslikku informatsiooni. "Sealt saab teada, kes on selle teinud ja internetist saab märgi järgi tootja ja tootmise ajavahemiku üles otsida," rääkis linnamuuseumi vanemkoguhoidja. "Näiteks kuulsate inglise sinise või rohelise trükiga fajansstaldrikute puhul saab nii kindlaks määrata, kas tegemist on reproduktsiooni või originaaliga " selgitas Kristiina Hiiesalu. "Aga paljuski on see, mida meie haruldaseks peame, mujal Euroopas tavaline."
Kuidas nõude materjali väärtust hinnata - kas väärtuslik on vaid portselan? "Kindlasti mitte, ka fajanss võib olla väga haruldane, nagu juba eelpool mainitud kuulsad inglise sinise või rohelise trükiga fajansstaldrikud," selgitas Kristiina Hiiesalu. "See, et taldrik on valge, õhuke ja maalitud, ei pruugi sugugi tähendada, et tegemist on portselaniga."
Kuidas aga nõusid hooldada - kas nõudepesumasin on vanade nõude suurim vaenlane? "Üks suurimaid päris kindlasti," kinnitas koguhoidja. "Kui arvate, et tegemist on vanade lauanõudega, ei tohiks neid kindlasti nõudepesumasinasse panna, kuna seal on liiga tugev veesurve ning pesuvahendid võivad käsitsi maalitud või kannata saanud trükipildiga nõusid kahjustada. Kullatist ei tohi samuti nõudepesumasinasse panna."
Siiski julgustab spetsialist kodus ka väärtuslikke perereliikviatest nõudekomplekte kasutama, mitte ainult vitriinis hoidma. "Nõud ongi ju kasutamiseks loodud! Väga tore on vanaema lauanõudega lauda katta ja neid seeläbi ka külalistele näidata," rääkis ta. "Lihtsalt pärast kasutamist pesta neid sooja, mitte kuuma veega, pehme lapi või harjaga ja pehmetoimelise pesuvahendiga. Kõige paremini sobib pH neutraalne pesuvahend, mis pole liigselt aluseline ega happeline ega kahjusta kullatist või käsimaalingut." Seejärel tuleks nõud puhta veega korralikult üle loputada, kuivatada ning lahtiselt kappi panna - piisab, kui taldrikute vahele asetada leht pehmet majapidamispaberit.
Kuidas aga hoida seinataldrikuid? Koguhoidja sõnul ei tohiks neid kindlasti traadist klambritega seinale kinnitada, kuna pidev surve võib taldrikuservast killu välja lüüa. "Võimaluse korral võiks kasutada plastikkattega metallklambreid. Veel parem, kui neid üldse seinale ei riputata, vaid eksponeeritakse näiteks kummutil puidust või plastikust spetsiaalsel alusel."