Uuringule vastajatel paluti hinnata tagastatava tulumaksu suurust ning seda, milleks tagastust kasutada planeeritakse. Üle kolmandiku elanikest plaanib tagastust kasutada igapäevaste kulutustega toimetulekuks ning see oli levinuimaks kasutusviisiks kõigis elanike rühmades sõltumata sissetuleku suurusest, vanusest, haridusest, soost või elukohast. Veerand elanikest plaanib raha säästa ning iga viies plaanib minna reisile või kulutada raha hobidele.
„Võrreldes viis aastat tagasi tehtud uuringuga on märgata positiivset trendi säästjate osas, mis on ligi kümnendiku võrra suurenenud. Enim plaanivad tulumaksutagastusest saadud raha säästa nooremad, kuni 29-aastased elanikud“, kommenteeris uuringutulemusi Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Kati Voomets.
Ehituse või remondi peale mõtleb 9% vastajatest. Riiete ja jalatsite ostu ning kodumasinate ja elektroonika ostu planeerisid mõlemal juhul 4% vastajatest; mööbli või kodusisustuse peale mõtles 3%. Jätkuvalt vähepopulaarne on tagastuse kasutamine oma finantskohustuste vähendamiseks – vaid 6% plaanisid tulumaksutagastust pangalaenu, liisingu või krediitkaardi tagasimaksmiseks kasutada – ning investeerida plaanis vaid 4%.
Tagastatavad summad jäävad valdavalt alla 300 euro. 300 kuni 1000 eurot saab tagasi iga viies elanik ning sama palju elanikest ei saa midagi tagasi. Juurde peab tulumaksu tasuma alla 10% vastanutest.
„Sõltumata tulumaksutagastuse suurusest ei tohiks seda võtta kui boonust või preemiat, sest tegu on inimese välja teenitud, kuid enam maksustatud tuluga, mille riik kord aastas tagastab. Tagastuse kasutamine tasuks hoolikalt läbi mõelda ja eelarvesse planeerida, et kasu oleks suurim,“ soovitas Voomets.
Tulumaksuvabastust on mõistlik täies mahus kasutada kui see on ainsaks sissetulekuallikas ning kui teenitakse keskmisest maksuklassist (1200 eurot kuni 2100 eurot) kas rohkem või vähem. Kuna Maksuamet ei tagasta tulumaksu intressiga, mis võtaks arvesse aastast inflatsiooni koos elu kallinemisega, siis pole mõistlik tulumaksuvabastust täiesti kasutamata jätta. Kuldseks keskteeks võib olla ka osaline kasutamine ning ülejäänud tulumaksutagastuse eelarvesse planeerimine.
Uuringu viis Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel läbi Norstat selle aasta veebruaris. Kokku küsitleti 1000 elanikku vanuses 18-74 aastat.
Soovitused tulumaksutagastuse mõistlikuks kasutamiseks
Pane raha ootamatusteks kõrvale. Ootamatute ja keerukate olukordade eest ei saa end kaitsta, kuid selleks saab valmistuda ning lihtsaim viis turvatunnet luua on rahalise tagavara kogumine. Soovituslik rahapuhvri suurus võiks olla 3-6 kuu kulutuste summa.
Vähenda oma laenukoormust. Igasugune laenuraha tähendab kokkuvõttes kasutatud summast suuremaid kulutusi. Kui oled kasutanud suuremate ostude tegemiseks krediitkaarti, väike- või tarbimislaenu, laenanud raha pereliikmetelt või sõpradelt, siis tasub kaaluda tulumaksutagastuse kasutamist nende võlgade vähendamiseks või kustutamiseks.
Investeeri iseenda harimisse. Paljud kursused ja täiendkoolitused on tasulised, kuid lisaks maailmapildi avardamisele annab enese harimine tööturul suurema konkurentsieelise. Seega võib just tulumaksutagastus anda võimaluse minna ammu ihaldatud kursusele või katsetada sootuks uue eriala omandamist.
Kasvata isiklikku pensionisammast. Kolmas pensionisammas on ainus võimalus pikaajaliseks kogumiseks, mida riik toetab tulumaksusoodustusega. See tähendab, et saad pensioni III samba sissemaksetelt tulumaksu tagasi. Tulumaksu saad tagasi pensioni sissemaksetelt, mis on kuni 15% Sinu brutosissetulekust, kuid mitte suuremad kui 6000 eurot kalendriaasta jooksul.
