Muuda ümbruskond sobivaks
Sobiv ümbruskond võib muuta ülesande täitmise lihtsamaks. Ka näiteks trenni minekuks jagub motivatsiooni rohkem siis, kui trenniriided on juba varakult valmis pandud ning veepudel täidetud.
Et hõlpsamini üles tõusta, sea oma magamistuba ärkamiseks valmis:
* Paiguta äratuskell ruumi teise otsa. Nii pead sa püsti tõusma, et see välja lülitada.
* Hoia ruloo üleval. Ärgata on lihtsam siis, kui ruumis on valgust—see aitab kehal mõista, et aeg on ärgata. Talviti, kui hommikul õues veel pime on, pane laelamp kohe põlema.
* Kui toas on jahe ning soe voodi seetõttu eriti kutsuv on, võiks mõnus hommikumantel kohe käepärast olla. Pane see juba õhtul oma voodi kõrvale.
Tee endale juba hommikuks plaanid
Lepi juba varasteks hommikutundideks mõni kohtumine kokku. See aitab sind, sest:
* Tekib vastutus teiste ees — kui sa õigel ajal ei ärka, siis peavad teised sind ootama.
* Mitmed uuringud on näidanud, et kui meil on plaanis mingi oluline tegevus, ärkame kergemini üles. Just seetõttu on paljud meist kogenud olukorda, kus me avame silmad õige pisut enne äratuskella helisemist. Teades, et hommikul on vaja kohe midagi olulist teha, tajub seda ka meie „sisemine kell“.
Hommikul üles ärgata on lihtsam, kui lisaks äratuskellale on ka keegi teine, kelle ees vastutust kanda.
Loo selge visioon— miks sa peaksid varem ärkama?
Kui sa hakkad hommikuti varem ärkama, mida plaanid võidetud ajaga korda saata?
Kui sul on plaanis teha midagi vajalikku kuid ebameeldivat, ei pruugi see hästi toimima hakata. Näiteks kui kavatsed hakata hommikuti jooksmas käima hoolimata sellest, et sulle jooksmine ei meeldi, on sul motivatsiooni ärgata vähem. Kui varahommikused plaanid on ebameeldivad, seostub ka ärkamine sulle just ebameeldivate tegevustega. Nii oleks varasem ärkamine justkui karistus.
Tee hommikuks mõni plaan, mida naudid. Nii on ka ärgata hoopis lihtsam—motivatsiooni on rohkem.
Eesmärgi saavutamiseks varu aega
Kui sul on soov hakata iga hommik ärkama näiteks poolteist tundi varem, tuleks oma eesmärgi poole liikuda tasapisi. Kui oled harjunud ärkama kell kaheksa, aga paned järsku äratuse poole seitsmeks, ei ole eriti tõenäoline, et sa äratuse peale kohe ka üles tõused.
Aita oma kehal varasema äratusega harjuda—pane iga päev äratus vaid minuti võrra varasemaks ning seda nii kaua, kuni oled jõudnud endale meelepärase kellaajani.
Näiteks kui sa praegu ärkad kell 8 hommikul, kuid sooviksid ärgata 7.15, olgu sinu homne äratus kell 7.59. Nii ongi pooleteise kuu pärast eesmärk saavutatud. Kuigi selle meetodiga kulub eesmärgini saavutamiseks aega, aitab see su kehal uue elurütmiga harjuda.
Motiveeri end saavutama väikseid võite
Eesmärgid olgu realistlikud. Ka tagasihoidlikuma eesmärgi saavutamine pakub rõõmu ning annab motivatsiooni. Ära sea endale kohe eesmärgiks kolm tundi varasemat ärkamist. Proovi, kas suudad hakata hommikuti üles tõusma pool tundi varem. Kui oled selle eesmärgi saavutanud, on sul ikkagi hea tunne. Seejärel võid endale juba ka uue sihi seada.
Mõtle läbi oma varasemad vead
Tehtud vigadest saame kasu vaid siis, kui neist õpime. Mõtle läbi:
* Milliseid samme oled sa ette võtnud, et hakata varem ärkama?
* Miks ei ole need toiminud
* Mida oleksid võinud teha teisiti?
Näiteks kui ärkamine valmistas sulle raskuseid seetõttu, et soojast voodist oli raske lahkuda, oleksid võinud endale eelmisel õhtul voodi äärde seada pehme hommikumantli ja sussid. Kui oled endale probleemi teadvustanud, oskad seda edaspidi vältida.
Märgi oma edusammud üles
Kalender ja punane marker on motivatsiooni tõstmiseks suurepärased abimehed. Iga kord, kui ärkad õigel ajal, tee markeriga kalendrisse rist. Kui kalendrisse on tekkinud juba punaste ristide rivi, tekib hasart— sa ei taha, et ilus ristide kett katkeks. Et rivi ühtlaselt jätkata, pead sa aga õigel ajal üles saama.
Kui selline kalender on sul ärgates kohe silme ees, tuletab see sulle meelde seatud eesmärki, aga ka juba saavutatud tulemusi.
Muuda oma mõtteviisi
Eesmärkide saavutamisel mängib olulist rolli ka meie usk endasse. Kui sisendad endale, et pole „hommikuinimene“, on ärkamine keerulisem.
Niisiis muuda mõtteviisi ja ütle endale: „ma olen hommikuinimene“. Õige suhtumisega saavutad oma eesmärgid tõenäolisemalt.
Muidugi tuleb arvestada sellega, et esimesed nädalad „hommikuinimesena“ pole kerged— keha vajab aega, et uue rutiiniga harjuda. Tulemus on aga seda väärt— enam ei pea sa hommikuti tormama, et õigel ajal tööle jõuda. Ehk jõuad isegi mõned tähtsad toimetused juba varakult tehtud. Varahommikud ongi produktiivsed, kuna pea on alles värske, lisaks sellele saab toimetades nautida rahu ja vaikust. Et mingeid telefonikõnesid ega sõnumeid—teised alles magavad.
Allikas: www.fastcompany.com
